Mõned aastad tagasi jõudsin pensio...,see pole üldse ilus sõna, ei teagi kust selline saadud on. Minu
kooliaegne kursaõde ütleb, et meie oleme paljude mälestustega naisterahvad, mis on muidugi õige ja palju
meeldivam kõrvale. Ah jaa, tegelikult tahtsin öelda, et kui töölt koju hakkasin jääma, oli igapäevane
küsimus- kas sul kodus igav ei hakka. Issand, äkki hakkabki. Võiks ju jälle remonti teha
ja kappe värvida, aiatööd ka.. Aga lapsed on meil targad, leiavad sulle kohe tegevuse kui toppama jääd.
Ei, igav mul ei ole, pole kunagi olnudki. Nüüd on mul uus huvi – makramee. Õppisin selle tütre
soovitusel ära ja olen sellega tegelenud juba rohkem kui aasta. Hea on makramee selle poolest, et
tulemust näed kiiresti ja selles tehnikas saab teha kõike – patju, seinakaunistusi, riiuleid, lillekiikusid,
peegleid ja pildiraame, küünlaümbriseid, võtmehoidjaid, vaipu ja kõrvarõngaid jne.
Mina võtsin kohe käsile padja kuna mulle väikeste asjade nikerdamine ei meeldi. Algul oli ikka jama
palju, sai naerda ja vihastada, sõlmede õppimine ei olnud raske, internetist leiab kõik õpetused. Mustrid
on muidugi omaette teema. Kui just imeliku kujuga padjad eesmärk ei ole, tuleb palju harjutada, et muster
järjest väiksemaks ei jääks. Nööri valik on ka tähtis, teen nüüd 3mm pehmest nöörist ja olen rahul.
Huvitaval kombel on tootjate 3mm väga erinev, samuti värv. Sama tootja põsepuna värv erineb 3mm ja
5mm puhul ikka täiesti. Sellepärast tasub osta alati suurem kogus nööri, et esemele ikka jätkuks ja hea
oleks kui saaks seda nööri ise ka näha ja katsuda. 

Veel on tähtis,et mustrile jätkuks nööri pikkusest, sest
lisada on päris keeruline, saab küll aga võib näha jääda. Öeldakse, et 2,5 kordne mustri pikkus on piisav
aga sõltub see siiski mustri tihedusest. Parem juba pikem, otsi saab alati ära kasutada kasvõi tuttideks.
Teen padjapüürid jäigemast mööbliriidest, nii ei jää padi vedel, õmblen valmis mustriosa kangatükkide
vahele mitte peale, tagumisele poolele panen luku. Tuleb jälgida,et muster ei jääks tagurpidi, olen seda
viga paar korda teinud.
Padi pesemist ei kannata aga plekikesi saab kergelt tupsutades ikka ära. Veidi
soputamist vahel ja korras. Pikkade narmastega poolpatjade narmaid võiks vahel sõrmedega lihtsalt siluda
ja patja kergelt raputada. Kui nöörid liiga sasiseks juba muutuvad, saab need kammi või juukseharjaga ka
täiesti lahti kammida, lühemaks lõigata ja väikesteks tuttideks kokku siduda. Sisupadi võiks alati natuke
suurem olla kui padi siis on tulemus kena ja priske.

Üks viga on sellel makrameel küll – tekib sõltuvus. Kogu aeg tahaks punuda. Lõuna jääb tegemata,
puud toomata, koeraga jalutamas pole ammu käinud. Kui igas toas on juba midagi ja diivanid – tugitoolid
paksult täis, nii et taksil, kes muidu magas pea padjal, ka tagumised jalad ja saba padja peal on, tuleb
hakata rohkem külas käima, soovitavalt nendel kellel makrameehuvi pole.
Nii on lood siinpool sood. Julget pealehakkamist ja nagu mu tütar mulle mõista andis, kui ma esimesi makrameeesemete pilte tahtsin välja vahetada -
käsitöö peabki välja nägema nagu käsitöö.

Liia - Poho Stuudio makramee toodete valmistaja