Iga inimene vajab puhkust. Poho perenaine Maike korjas kaasa suurema osa oma perest ja põrutas suve hakul Itaaliasse. Kõik oleks ju korras olnud aga kogu nende pere neljajalgsete kamp jäeti koju. Nutma. Kõigepealt koer Lucy, kes on väike koorekohvi karva tõsine majavalvur, kelle pärast on aiaväraval silt „Kuri koer” Järgmisena matsakas valge isakass Kity, kes heameelega magab kuskil kõrgel riiuli otsas, sest ei salli segamist. Väga pika sabaga ja natuke roheka karvaga emakass Röövik, keda mina kutsun kapsaussiks.
Röövikul erilisi emavõimeid ei ole.  Enne eelmisi jõule tõi ta oma ainsa vastsündinud poja katlaruumi, kiri juures, et
tehke sellega mis tahate, mul pole aega. Lutitati ja potitati ja soojendati seda kassipoega siis kogu perega
ja nüüd on cappucinovärvi kassipojast saanud ilus kass nimega Pups. (Röövik sai peale esimest poega steriliseeritud)
Ja neile oli hoidjat vaja. Jagasime siis kojujäänud pereliikmete vahel ära kogu selle aja mis reisiks kulus.
Minule jäi neli päeva loomahoidu. Esialgu mõtlesin, et töötan kõik need päevad saviga ja jõuan teha päris
palju küünlakausse. Noh, ei läinud nii.
Kuna Kadil, kes Maiket asendama jäi, oli tööd üle pea, jätsin savi sinnapaika ja orienteerusin ümber
teistele töödele.
Pikk päev seljataga, kohal olnud kassid söödetud, Röövik oli nagu ikka kadunud ja Lucy süüa ei tahtnud,
võtsin raamatu ja läksin voodisse. Pärast suuremat võitlust paremate kohtade pärast laiutas Lucy minu
kõrval voodis, Kity võttis väiksema voodi ja Pups keris ennast põrandanurka kokku, jäi lõpuks vaikseks.
Kustutasin tule.
Mina magada eriti ei saanud. Kassid unustasid perenaise kohe, reeturid sellised, ja magasid mõnuga aga
Lucy käis iga natukese aja järel ukse juures ulgumas. Tulin trepist alla, lohutasin, läksime trepist üles, 15
minutit rahu, ulgumine, trepist alla, lohutamine, trepist üles, 15 minutit...
Ja nii kõik need neli päeva, noh, või veidi vähem.

Sellel õhtul kui pere koju tuli, oli minu kord valves olla. Küll see rõõm oli suur, tõeline koera ja kassi
rõõm. Ja minu ka. Aga kui ma nüüd Võrru lähen, Lucy minu peale enam häält ei raiska ja Pups käib
sageli saviruumis abiks. Röövikul aga ei ole ikka aega.