Meie siin Pohos teame kingitustest kõike, see ju meie töö. Kuigi mulle tundub, et seitse
nahka on Poho perelt juba kooritud ja ega kaheksandal ka pikka pidu ei ole, olime siiski jõuluperioodil
roosad, rõõmsad ja rahul. Nii paljusid ootas jõuluõhtul meie kaasabil valminud kink, mis
tuli tõesti südamest.
nahka on Poho perelt juba kooritud ja ega kaheksandal ka pikka pidu ei ole, olime siiski jõuluperioodil
roosad, rõõmsad ja rahul. Nii paljusid ootas jõuluõhtul meie kaasabil valminud kink, mis
tuli tõesti südamest.
Autor: LIIA-VANAEMA-makrameemeister
Seda lühikest lauset võib öelda väga mitut moodi. Seda võib öelda rõõmsalt, tüdinult,
hõisates, ükskõikselt, väsinult, ohates aga enamasti siiski rahulolutundega ja ootusärevalt.
Sest selles hallis ja vesises talves on tulemas nüüd üks särav ja valguseküllane, maitsvate
toitude, maiustuste, kokkusaamiste ja kingituste aeg. No teeb ikka meele rõõmsaks küll!
Mulle jõulud väga meeldivad. Kogu see sagin ja plaanimine, isegi raha kulutamine mulle
meeldib. Kingitusi on ju nii tore ise saada ja veel toredam lähedastele teha. See kingituste
värk on muidugi omaette teadus aga ka mitte just raketiteadus. Olen olnud ikka seda meelt,
et pirtsutada jõulukingi puhul pole küll vaja. Kink tehakse enamasti ikka heast südamest.
Kui ämm kingib sulle hirmkallid pesukapslid, pole vaja end higiseks ajada mõttega, et
ämma meelest pole ta pojukese sokid puhtad. Tema tahab lihtsalt aidata ja teeb
majapidamises igati vajaliku kingituse.
Pisikeste lastelaste kingiga võib täiesti puusse panna küll. Miskipärast mõtlevad
täiskasvanud alati mingite arendavate mänguasjade peale. Kui aga lapsega poodi
minna, valib ta riiulilt kleepuva ja veniva lögapalli ja on selle üle nii õnnelik. Et kink
oleks vähemalt ligilähedanegi soovitule, tasub emmedega veidi nõu pidada või lasta lapsel
jõuluvanale kiri kirjutada. Need päkapikud, kes läbi aknaprao isegi viiendale korrusele
kommid kohale jõuavad tassida, suudavad selle kirja kindlasti välgukiirusel jõuluvanale
viia. Mulle see tänapäevane päkapikumäng väga meeldib, vanasti neid ringi ei liikunud.
Võib-olla olid aknad tol ajal tihedamad. Isegi minu pealt kolmekümnese noorema tütre
kodus oli üks päkapikk sahtlinurka kommilao kokku kandnud ja sealt kaob nüüd iga päev
üks komm sussi sisse. Vahva ju! Kui ma veel tööl käisin, rääkis üks töökaaslane lõbusa
loo. Nende pere päkapikk oli ühel hommikul miskipärast hiljaks jäänud ja suss aknalaual
oli täiesti tühi. Ema ei mõelnud kaua ja pani sussi kõrvale taldriku praemunaga.
Selgituseks rääkis lapsele, et näed, ka päkapiku arvates tuleb enne kooliminekut süüa.
Meie siin Pohos teame kingitustest kõike, see ju meie töö. Kuigi mulle tundub, et seitse
nahka on Poho perelt juba kooritud ja ega kaheksandal ka pikka pidu ei ole, oleme siiski
roosad, rõõmsad ja rahul. Nii paljusid ootab jõuluõhtul meie kaasabil valminud kink, mis
tuleb tõesti südamest.
Seda lühikest lauset võib öelda väga mitut moodi. Seda võib öelda rõõmsalt, tüdinult,
hõisates, ükskõikselt, väsinult, ohates aga enamasti siiski rahulolutundega ja ootusärevalt.
Sest selles hallis ja vesises talves on tulemas nüüd üks särav ja valguseküllane, maitsvate
toitude, maiustuste, kokkusaamiste ja kingituste aeg. No teeb ikka meele rõõmsaks küll!
Mulle jõulud väga meeldivad. Kogu see sagin ja plaanimine, isegi raha kulutamine mulle
meeldib. Kingitusi on ju nii tore ise saada ja veel toredam lähedastele teha. See kingituste
värk on muidugi omaette teadus aga ka mitte just raketiteadus. Olen olnud ikka seda meelt,
et pirtsutada jõulukingi puhul pole küll vaja. Kink tehakse enamasti ikka heast südamest.
Kui ämm kingib sulle hirmkallid pesukapslid, pole vaja end higiseks ajada mõttega, et
ämma meelest pole ta pojukese sokid puhtad. Tema tahab lihtsalt aidata ja teeb
majapidamises igati vajaliku kingituse.
Pisikeste lastelaste kingiga võib täiesti puusse panna küll. Miskipärast mõtlevad
täiskasvanud alati mingite arendavate mänguasjade peale. Kui aga lapsega poodi
minna, valib ta riiulilt kleepuva ja veniva lögapalli ja on selle üle nii õnnelik. Et kink
oleks vähemalt ligilähedanegi soovitule, tasub emmedega veidi nõu pidada või lasta lapsel
jõuluvanale kiri kirjutada. Need päkapikud, kes läbi aknaprao isegi viiendale korrusele
kommid kohale jõuavad tassida, suudavad selle kirja kindlasti välgukiirusel jõuluvanale
viia. Mulle see tänapäevane päkapikumäng väga meeldib, vanasti neid ringi ei liikunud.
Võib-olla olid aknad tol ajal tihedamad. Isegi minu pealt kolmekümnese noorema tütre
kodus oli üks päkapikk sahtlinurka kommilao kokku kandnud ja sealt kaob nüüd iga päev
üks komm sussi sisse. Vahva ju! Kui ma veel tööl käisin, rääkis üks töökaaslane lõbusa
loo. Nende pere päkapikk oli ühel hommikul miskipärast hiljaks jäänud ja suss aknalaual
oli täiesti tühi. Ema ei mõelnud kaua ja pani sussi kõrvale taldriku praemunaga.
Selgituseks rääkis lapsele, et näed, ka päkapiku arvates tuleb enne kooliminekut süüa.
Meie siin Pohos teame kingitustest kõike, see ju meie töö. Kuigi mulle tundub, et seitse
nahka on Poho perelt juba kooritud ja ega kaheksandal ka pikka pidu ei ole, oleme siiski
roosad, rõõmsad ja rahul. Nii paljusid ootab jõuluõhtul meie kaasabil valminud kink, mis
tuleb tõesti südamest.
Kommentaarid